languir

languir

verbe intransitif et pronominal
Verbe du 2e groupe régulier en -ir, se conjugue comme Finir.
    Voix

    PARTICIPE

    Présent

    languissant

    Passé

    langui (invariable)
    ayant langui

    INDICATIF

    Présent

    je languis
    tu languis
    il, elle languit
    nous languissons
    vous languissez
    ils, elles languissent

    Imparfait

    je languissais
    tu languissais
    il, elle languissait
    nous languissions
    vous languissiez
    ils, elles languissaient

    Passé simple

    je languis
    tu languis
    il, elle languit
    nous languîmes
    vous languîtes
    ils, elles languirent

    Futur simple

    je languirai
    tu languiras
    il, elle languira
    nous languirons
    vous languirez
    ils, elles languiront

    Passé composé

    j’ailangui
    tu aslangui
    il, elle alangui
    nous avonslangui
    vous avezlangui
    ils, elles ontlangui

    Plus-que-parfait

    j’avaislangui
    tu avaislangui
    il, elle avaitlangui
    nous avionslangui
    vous aviezlangui
    ils, elles avaientlangui

    Passé antérieur

    j’euslangui
    tu euslangui
    il, elle eutlangui
    nous eûmeslangui
    vous eûteslangui
    ils, elles eurentlangui

    Futur antérieur

    j’aurailangui
    tu auraslangui
    il, elle auralangui
    nous auronslangui
    vous aurezlangui
    ils, elles aurontlangui

    CONDITIONNEL

    Présent

    je languirais
    tu languirais
    il, elle languirait
    nous languirions
    vous languiriez
    ils, elles languiraient

    Passé

    j’auraislangui
    tu auraislangui
    il, elle auraitlangui
    nous aurionslangui
    vous auriezlangui
    ils, elles auraientlangui

    SUBJONCTIF

    Présent

    que je languisse
    que tu languisses
    qu’il, qu’elle languisse
    que nous languissions
    que vous languissiez
    qu’ils, qu’elles languissent

    Imparfait

    que je languisse
    que tu languisses
    qu’il, qu’elle languît
    que nous languissions
    que vous languissiez
    qu’ils, qu’elles languissent

    Passé

    que j’aielangui
    que tu aieslangui
    qu’il, qu’elle aitlangui
    que nous ayonslangui
    que vous ayezlangui
    qu’ils, qu’elles aientlangui

    Plus-que-parfait

    que j’eusselangui
    que tu eusseslangui
    qu’il, qu’elle eûtlangui
    que nous eussionslangui
    que vous eussiezlangui
    qu’ils, qu’elles eussentlangui

    IMPÉRATIF

    Présent

    languis
    languissons
    languissez

    Passé

    aielangui
    ayonslangui
    ayezlangui

    PARTICIPE

    Présent

    se languissant

    Passé

    langui, languie, languis, languies
    s’étant langui, languie, languis, languies

    INDICATIF

    Présent

    jeme languis
    tute languis
    il, ellese languit
    nousnous languissons
    vousvous languissez
    ils, ellesse languissent

    Imparfait

    jeme languissais
    tute languissais
    il, ellese languissait
    nousnous languissions
    vousvous languissiez
    ils, ellesse languissaient

    Passé simple

    jeme languis
    tute languis
    il, ellese languit
    nousnous languîmes
    vousvous languîtes
    ils, ellesse languirent

    Futur simple

    jeme languirai
    tute languiras
    il, ellese languira
    nousnous languirons
    vousvous languirez
    ils, ellesse languiront

    Passé composé

    jeme suislangui, languie
    tut’eslangui, languie
    il, elles’estlangui, languie
    nousnous sommeslanguis, languies
    vousvous êteslanguis, languies
    ils, ellesse sontlanguis, languies

    Plus-que-parfait

    jem’étaislangui, languie
    tut’étaislangui, languie
    il, elles’étaitlangui, languie
    nousnous étionslanguis, languies
    vousvous étiezlanguis, languies
    ils, elless’étaientlanguis, languies

    Passé antérieur

    jeme fuslangui, languie
    tute fuslangui, languie
    il, ellese futlangui, languie
    nousnous fûmeslanguis, languies
    vousvous fûteslanguis, languies
    ils, ellesse furentlanguis, languies

    Futur antérieur

    jeme serailangui, languie
    tute seraslangui, languie
    il, ellese seralangui, languie
    nousnous seronslanguis, languies
    vousvous serezlanguis, languies
    ils, ellesse serontlanguis, languies

    CONDITIONNEL

    Présent

    jeme languirais
    tute languirais
    il, ellese languirait
    nousnous languirions
    vousvous languiriez
    ils, ellesse languiraient

    Passé

    jeme seraislangui, languie
    tute seraislangui, languie
    il, ellese seraitlangui, languie
    nousnous serionslanguis, languies
    vousvous seriezlanguis, languies
    ils, ellesse seraientlanguis, languies

    SUBJONCTIF

    Présent

    que jeme languisse
    que tute languisses
    qu’il, qu’ellese languisse
    que nousnous languissions
    que vousvous languissiez
    qu’ils, qu’ellesse languissent

    Imparfait

    que jeme languisse
    que tute languisses
    qu’il, qu’ellese languît
    que nousnous languissions
    que vousvous languissiez
    qu’ils, qu’ellesse languissent

    Passé

    que jeme soislangui, languie
    que tute soislangui, languie
    qu’il, qu’ellese soitlangui, languie
    que nousnous soyonslanguis, languies
    que vousvous soyezlanguis, languies
    qu’ils, qu’ellesse soientlanguis, languies

    Plus-que-parfait

    que jeme fusselangui, languie
    que tute fusseslangui, languie
    qu’il, qu’ellese fûtlangui, languie
    que nousnous fussionslanguis, languies
    que vousvous fussiezlanguis, languies
    qu’ils, qu’ellesse fussentlanguis, languies

    IMPÉRATIF

    Présent

    languis-toi
    languissons-nous
    languissez-vous

    Passé

    sois-toilangui, languie
    soyons-nouslanguis, languies
    soyez-vouslanguis, languies